Suhtlemisoskus muutub juhile üha olulisemaks
Mats Soomre artikkel Äripäevas
15. mai 2000
http://www.aripaev.ee/1689/rubr_artiklid_168905.html

Edukaid juhte iseloomustatakse mitut moodi. Ühe variandina kirjeldatakse edukat juhti kui ausat, kindlat, nõudlikku, arengule suunatud inimest, kes on hea suhtleja. Ei saa neist tunnustest eraldi välja tuua ühtegi. Siiski on tänapäeval järjest olulisemaks nimetatud suhtlemisoskust nii omanike, juhtide, kolleegide, alluvate, klientide, tarnijate kui ka meediaga.

Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema – nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus koosneb mitmest oskusest: oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone.

Enamlevinud vead meeskonnaga suhtlemisel

• liiga vähe informatsiooni

• informatsiooni moonutatakse, hoitakse ainult enda teada, antakse ainult “lemmikutele”

• informatsiooni ei edastata ise, vaid kolmandate isikute kaudu

• ei anta taustinformatsiooni edasi, ei vastata miks-küsimusele

• edastatakse konfidentsiaalset (kahevahelist usalduslikku) infot kolmandatele isikutele

• kasutatakse demagoogilisi võtteid ja manipuleeritakse

• ei kuulata teist osapoolt, räägitakse liiga palju

• kuulatakse, kuid ei arvestata saadud infoga

• lastakse meeskonda rünnata väljastpoolt – ei kaitsta meeskonda, laidetakse takka

• puudub emotsioonide kontroll – liigne agressiivsus või ebakindlus

• ületähtsustatakse elektroonilist või suulist info edastamise viisi, unustades, et need on teineteist täiendavad võimalused

• ei kaasata meeskonda otsuste tegemisele

• ei osata diskussioone juhtida

Väljendusoskus

Edukad juhid kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vormi ühtsus, kusjuures vorm on tihtipeale olulisema tähtsusega – kui vorm on vale, siis sisu mõistetakse valesti.

• Suhtle inimestega, mitte nende suunas.

• Hoia silmsidet, kuid ära aja partnerit ainiti põrnitsedes segadusse.

• Pea meeles, et tähele ei panda üksnes seda, mida ütled, vaid ka seda, kuidas ütled. Ära kasuta karmi tooni; õpi leplikult keelduma, esitatud varianti tagasi lükkama.

• Õpi vestlust kontrollima, rääkides ise vähem kui poole aja ulatuses. Kasuta piisavalt avatud küsimusi, tee kindlaks teise osapoole suhtumine.

• Küsi vaid üks lihtne küsimus korraga, jää vait ning kuula vastust.

Kuulamisoskus

Edukad juhid on väga head kuulajad. Hea suhtleja on see, kes oskab inimesed rääkima panna ja tunneb teise inimese vastu siirast huvi. Tihti on juhtidel kujunenud kindlad mallid ja eelarvamused. See tekitab hulgaliselt arusaamatusi, kuna kuuldakse seda, mida tahetakse, mitte seda, mida öeldakse.

• Kuula hoolikalt nii seda, mida teine isik ütleb kui ka tema häälevarjundit. See annab märku tema suhtumisest.

• Jälgi kuulamise ajal näoilmeid ja kehaliigutusi, õpi mõistma kehakeelt.

• Ära katkesta, kui teine inimene just ilmselt kõrvale ei põikle.

• Kui sa ei saa aru, palu selgitust. Ära kunagi teeskle mõistmist. Kunagi ei ole rumalaid küsimusi, on ainult rumalad, kes ei küsi.

• Sobival juhul tee kokkuvõte teise isiku poolt öeldust, saamaks kinnitust, et oled kõigest õigesti aru saanud.

Oskus mõista teisi inimesi

Edukad juhid on oma käitumiselt ja suhtlemisstiililt kindlad. Kindlus tähendab oskust oma õigusi kaitsta ühtaegu teiste õigusi austades. Õppige need õigused pähe ja arvestage, et ka teistel inimestel on samad õigused. See aitab teisi paremini mõista ja kontrollida oma emotsioone. Keegi ei saa teilt neid õigusi ära võtta.

Igal inimesel on õigus:

• olla kõigi poolt koheldud intelligentse ja võrdväärse olendina;

• väljendada oma arvamusi ning hinnanguid;

• küsida, mida ta tahab, hoolimata sellest, et ta ei pruugi seda saada;

• iseseisvalt jah või ei öelda;

• väljendada oma tundeid;

• meelt muuta;

• vigu teha;

• öelda, et ta ei saanud aru.

Märkus. Kindlus ei kindlusta igast olukorrast võitjana väljatulekut, kuid tagab kaotuse korral parema enesetunde.

Soovitused meeskonnaga suhtlemiseks

Nii nagu ei sünnita juhiks, nii ei sünnita ka heaks suhtlejaks. Suhtlemisoskust tuleb pidevalt arendada. Järgnevalt mõned soovitused igapäevatööks.

• Suhtle kogu aeg, mitte vaid probleemi esile kerkides.

• Ütle oma töötajaile, juhile ja kolleegidele alati, mis on lahti. Ka halvad uudised on täielikust teadmatusest paremad. Uudis on ka see, kui uudiseid ei ole.

• Piira info levikut vaid üliolulisel põhjusel, saladusi peaks olema võimalikult vähe. Hästiinformeeritud meeskond saab oma tööd hästi teha.

• Kui töötajad sult midagi küsivad ja sa ei saa neile vastata, siis ütle neile seda. Ära valeta.

• Räägi lihtsalt ja arusaadavalt. Ära püüa þargooni või keeruliste sõnadega muljet avaldada.

• Ära liialda efekti pärast. Inimesed hakkavad eeldama, et sa liialdad ning suhtuvad sinusse mööndustega. Kontrolli oma emotsioone.